Prosecco

Itaalia vahuveinist Prosecco

Prosecco on Itaalia vahuvein, mida toodetakse  Kirde- Itaalias Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondades. Viinamarja, mida kasutati nende veinide valmistamisel, kutsuti  varasemalt samuti Proseccoks. 2009 aastal võttis Itaalia veiniseadust reguleeriv organisatsioon Prosecco veinide kaitseks vastu reglemendi, kus Prosecco DOC veine võivad valmistada ainult traditsioonilised Veneto ja Friuli-Venezia Giulias asuvad piirkonnad ning omaette Prosecco DOCG staatus on Conegliano-Valdobbiadene ning Asolo/ Colli-Asolani küladel. Segaduse vältimiseks anti ametlikult viinamarjale Prosecco teine nimi Glera, kuna mujal maailmas – Brasiilias, Rumeenias, Austraalias ja Argentiinas -  kasvatatakse samuti Glera (Prosecco) viinamarju.

Ajalooliselt oli Prosecco kuni kuuekümnendateni pigem magus ning vaevu eristatav Asti vahuveinist, mida toodetakse Piemontes. Ajaga on valmistamistehnoloogiat tunduvalt täiendatud ning tänapäeval tuntakse Proseccot kui kõrge kvaliteediga kuiva vahuveini. Prosecco valmistamisel kasutatakse peamiselt Charmat meetodit – teine käärimine, mis annab veinile kihiseva iseloomu, toimub suurtes terastünnides.  Prosecco puhul hinnatakse tema lihtsat ja kerget iseloomu, värskust ning aromaatsust.
Prosecco on ka Itaalia ühe populaarsema kokteili – Bellini – peamine komponent.

Prosecco on Itaalia vahuvein, mida toodetakse  Kirde- Itaalias Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondades. Viinamarja, mida kasutati nende veinide valmistamisel, kutsuti  varasemalt samuti Proseccoks. 2009 aastal võttis Itaalia veiniseadust reguleeriv organisatsioon Prosecco veinide kaitseks vastu reglemendi, kus Prosecco DOC veine võivad valmistada ainult traditsioonilised Veneto ja Friuli-Venezia Giulias asuvad piirkonnad ning omaette Prosecco DOCG staatus on Conegliano-Valdobbiadene ning Asolo/ Colli-Asolani küladel. Segaduse vältimiseks anti ametlikult viinamarjale Prosecco teine nimi Glera, kuna mujal maailmas – Brasiilias, Rumeenias, Austraalias ja Argentiinas -  kasvatatakse samuti Glera (Prosecco) viinamarju.

Ajalooliselt oli Prosecco kuni kuuekümnendateni pigem magus ning vaevu eristatav Asti vahuveinist,  mida toodetakse Piemontes. Ajaga on valmistamistehnoloogiat tunduvalt täiendatud ning tänapäeval tuntakse Proseccot kui kõrge kvaliteediga kuiva vahuveini. Prosecco valmistamisel kasutatakse peamiselt Charmat meetodit – teine käärimine, mis annab veinile kihiseva iseloomu, toimub suurtes terastünnides.  Prosecco puhul hinnatakse tema lihtsat ja kerget iseloomu, värskust ning aromaatsust.

Prosecco on ka Itaalia ühe populaarsema kokteili – Bellini – peamine komponent.

Bellini kokteili koostis:

3 osa Proseccot
1 osa virsiku püreed
Šampanjaklaasi valatakse püree ja
selle peale ettevaatlikult Prosecco

Proseccot toodetakse kolme erinevat tüüpi:

Spumante ehk vahuvein

Frizzante ehk poolvahuvein – kergelt kihisev, kus mull on tunduvalt väiksem ja õrnem. Hellitavalt kutsutakse Frizzantet ka “pärliveinideks”.

Tavaline vein, see moodustab vaid 5% kogutoodangust ja eksporditakse väga vähe.

Magususe astme poolest eristatakse vahuveine:

Brut Nature 0-3 g suhkrut liitri kohta
Extra Brut – 0-6 g/l suhkrut
Brut – kuni 12 g/l suhkrut
Extra Dry – 12-17 g/l suhkrut
Dry – 17-32 g/l suhkrut
Demi sec – 32-50g/l suhkrut
Sweet (Dulce) – 50+ g/l suhkrut

Proseccot toodetakse kategoorias Brut, Extra Dry, Dry ja Demi-Sec.

Eesti turule on värskelt jõudnud suurepärane Prosecco tootja Conca d’Oro. Tegemist on perefirmaga, mis asub traditsioonilise “Strada del Prosecco” südames Conegliano ja Valdobbiadene mägede vahel. Conca d’Oro suguvõsa on valmistanud veine mitmete põlvkondade vältel. Perekonna omandisse kuuluvad viinamarjapõllud traditsioonilistel Prosecco aladel ning oma põldude saagist valmistatakse kvaliteetseid Conca d’Oro vahuveine. Veinitootmise iga etapp toimub perekonna hooliva ja valvsa pilgu all – viinamarjakasvatusest turustamiseni. Firma toodab erinevat valikut Proseccosid ja vahuveine. Hetkel on Eestis saadaval:

Spumanted ehk vahuveinid:

Conca d´Oro Gio Extra Dry – elegantne ja õrn, tunda kerget ja meeldivalt happesust koos heas tasakaalus puuviljasusega.

Conca d´Oro Dolce Veleno – tegemist on huvitava vahuveiniga, mis on punast värvi ning puuviljaselt meeldiva pehme magusa maitsega.

Frizzanted ehk poolvahuveinid:

Conca d´Oro Frizzante Vigna Balbi – elegantne, värskendav ja puuviljane, kergelt kihisev.

Conca d´Oro Frizzante Prosecco DOC Treviso – elegantne, värskendav ja puuviljane, pisut komplekssem kui eelmine, kergelt kihisev.